Paolo ehk Itaalias ei jää midagi saladuseks
Paolo on ilus mees (ehkki natuke vanavõitu). Ta meenutab mulle George Clooney't - nii näojoontelt kui soola-piprakarva ( salt'n'pepper ) juustelt. Kahtlemata on ta noorem kui "Clooney-originaal" ja erinevalt Clooney'st on tal ilusad suured sinised silmad. Kohtan teda esmakordselt mingi seltskonnaga baari ees pitsat söömas (kui lähen uudishimust vaatama, et mida seal müüakse). Müüja ja baari omanik ongi Paolo. Ta üritab mind seltskonda meelitada ja oma sügava silmavaatega ära nõiduda. :) Teist korda kohtan teda õhtul, kui lähen baarist panino't ostma. Paolo istub üksi õues, putka on kinni. "È chiuso???" pärin pettunult. Ei, teatab ta. "Kohe avatakse!" ja hakkab luuke üles kerima. "Ti do una mano?" pakun naljatades abi. Paolo arvab, et ei ole vaja ja tahab teada, mida ma soovin. Paninoga läheb aega. Kuna Paolo venib nagu tigu, jõuavad selle ajaga kohale ka India, Paola ja nende väike sõbranna. India uurib, mida ma sii...