Paolo ehk Itaalias ei jää midagi saladuseks
Paolo on ilus mees (ehkki natuke vanavõitu). Ta meenutab mulle George Clooney't - nii näojoontelt kui soola-piprakarva (salt'n'pepper) juustelt. Kahtlemata on ta noorem kui "Clooney-originaal" ja erinevalt Clooney'st on tal ilusad suured sinised silmad.
Kohtan teda esmakordselt mingi seltskonnaga baari ees pitsat söömas (kui lähen uudishimust vaatama, et mida seal müüakse). Müüja ja baari omanik ongi Paolo. Ta üritab mind seltskonda meelitada ja oma sügava silmavaatega ära nõiduda. :)
Teist korda kohtan teda õhtul, kui lähen baarist panino't ostma. Paolo istub üksi õues, putka on kinni. "È chiuso???" pärin pettunult. Ei, teatab ta. "Kohe avatakse!" ja hakkab luuke üles kerima.
"Ti do una mano?" pakun naljatades abi.
Paolo arvab, et ei ole vaja ja tahab teada, mida ma soovin.
Paninoga läheb aega. Kuna Paolo venib nagu tigu, jõuavad selle ajaga kohale ka India, Paola ja nende väike sõbranna. India uurib, mida ma siin teen ja teatab, et ühineb minuga. (Olin just mõelnud, et hiilin vaikselt tuppa paninot sööma ja raamatut lugema, mille Lorenzolt laenutasin. Niipalju siis rahulikust lugemisest! Loomulikult rändab raamat kohe India kätte. :) Nii istume seal kolmekesi laua taga -- Paola, India ja mina -- naerame ja lobiseme.
Hetk hiljem ilmub meie seltskonda Vittorio (boss), ja teatab Paolole, minu ja India poole osutades: "Ma guarda che combinazione: la bionda e la nera!!!" ("Vaata, milline kombinatsioon - üks on valge ja teine must!" India on tõmmu nagu öö. Ilus tüdruk Indiast.) Vittorio ühineb meiega ja istub ka lauda. Küsib, et mida joome. Ja loomulikult lubab kõigile välja teha. India on mu raamatusse süvenenud.
Umbes poole tunni pärast on ka panino valmis. Paolo kamandab mind leti äärde ja uurib mida ma kõrvale joon. Miks ta ei hõiganud ja ei küsinud? Ahjaa, ta tahtis ju flirtida. :) Teen näo, et ei märka midagi.
Järgmisel õhtul on pidu. Selline karaoke taoline asi. India ja ta mustanahaline sõber harjutavad mingit aafrika tantsu. Vittorio hõikab mind lauda. Paolo pakub mulle pitsat ja üritab veelkord oma sügava silmavaatega ära hüpnotiseerida. Mina, paha inimene, teen jälle näo, et ei saa aru. Paolo on natuke pettunud.
Vittorio hakkab Paolot norima ja siis selgub, et Paolol on kaks väikest last. Ilmselt oleks ta ise eelistanud selle fakti maha vaikida, aga Itaalias ei jää ju midagi saladuseks! Lisaks sellele saan teada, et Paolo naine oli hollandlanna (just nimelt oli, sest nad on lahutatud) ja muidugi blond.
Hilisematest vestlustest selgub, et Paolo sõidab sügisel lapsi vaatama. Loomulikult ta tunneb neist puudust! Ja talveks kolib kogu oma baariga Kanaaridele, sest siis on seal soe, aga Elbal külm.
"Kus su kodu on?" uurin Paololt.
"Siin," vastab ta ja osutab baarile. "Magan põrandal!"
Ja muigab.
Loomulikult ei usu ma teda.
Ilmselt on ka Itaalias võimalik saladusi pidada. Mis siis, et sõbrad hiljem kõik nagunii välja lobisevad. Selleks ju sõbrad ongi!
Kohtan teda esmakordselt mingi seltskonnaga baari ees pitsat söömas (kui lähen uudishimust vaatama, et mida seal müüakse). Müüja ja baari omanik ongi Paolo. Ta üritab mind seltskonda meelitada ja oma sügava silmavaatega ära nõiduda. :)
Teist korda kohtan teda õhtul, kui lähen baarist panino't ostma. Paolo istub üksi õues, putka on kinni. "È chiuso???" pärin pettunult. Ei, teatab ta. "Kohe avatakse!" ja hakkab luuke üles kerima.
"Ti do una mano?" pakun naljatades abi.
Paolo arvab, et ei ole vaja ja tahab teada, mida ma soovin.
Paninoga läheb aega. Kuna Paolo venib nagu tigu, jõuavad selle ajaga kohale ka India, Paola ja nende väike sõbranna. India uurib, mida ma siin teen ja teatab, et ühineb minuga. (Olin just mõelnud, et hiilin vaikselt tuppa paninot sööma ja raamatut lugema, mille Lorenzolt laenutasin. Niipalju siis rahulikust lugemisest! Loomulikult rändab raamat kohe India kätte. :) Nii istume seal kolmekesi laua taga -- Paola, India ja mina -- naerame ja lobiseme.
Hetk hiljem ilmub meie seltskonda Vittorio (boss), ja teatab Paolole, minu ja India poole osutades: "Ma guarda che combinazione: la bionda e la nera!!!" ("Vaata, milline kombinatsioon - üks on valge ja teine must!" India on tõmmu nagu öö. Ilus tüdruk Indiast.) Vittorio ühineb meiega ja istub ka lauda. Küsib, et mida joome. Ja loomulikult lubab kõigile välja teha. India on mu raamatusse süvenenud.
Umbes poole tunni pärast on ka panino valmis. Paolo kamandab mind leti äärde ja uurib mida ma kõrvale joon. Miks ta ei hõiganud ja ei küsinud? Ahjaa, ta tahtis ju flirtida. :) Teen näo, et ei märka midagi.
Järgmisel õhtul on pidu. Selline karaoke taoline asi. India ja ta mustanahaline sõber harjutavad mingit aafrika tantsu. Vittorio hõikab mind lauda. Paolo pakub mulle pitsat ja üritab veelkord oma sügava silmavaatega ära hüpnotiseerida. Mina, paha inimene, teen jälle näo, et ei saa aru. Paolo on natuke pettunud.
Vittorio hakkab Paolot norima ja siis selgub, et Paolol on kaks väikest last. Ilmselt oleks ta ise eelistanud selle fakti maha vaikida, aga Itaalias ei jää ju midagi saladuseks! Lisaks sellele saan teada, et Paolo naine oli hollandlanna (just nimelt oli, sest nad on lahutatud) ja muidugi blond.
Hilisematest vestlustest selgub, et Paolo sõidab sügisel lapsi vaatama. Loomulikult ta tunneb neist puudust! Ja talveks kolib kogu oma baariga Kanaaridele, sest siis on seal soe, aga Elbal külm.
"Kus su kodu on?" uurin Paololt.
"Siin," vastab ta ja osutab baarile. "Magan põrandal!"
Ja muigab.
Loomulikult ei usu ma teda.
Ilmselt on ka Itaalias võimalik saladusi pidada. Mis siis, et sõbrad hiljem kõik nagunii välja lobisevad. Selleks ju sõbrad ongi!
Comments