ititibi

Kuna Betto on mulle pidevalt välja teinud ja igatpidi väga lahke olnud (maksis pitsaõhtu kulud, sõidutas mind tasuta igale poole, laenutas oma asju jne), tahan talle vastutasuks kohvi välja teha. Kutsun ta pärastlõunal ranna baari. Itaallaste kohvikultuur erineb oluliselt eestlaste omast. Siin ei jooda tavaliselt suurt tassi (caffè lungo), vaid sageli ainult pisike lonks miniatuursest tassikesest ehk caffè corto. Kohvi joomine on pigem suhtlusvorm - kohvitilk juuakse baarileti ääres, sõprade ja baarmeniga juttu ajades. Pärast kohvi lähen jäätist valima. Ah et mida soovin? No võiks olla midagi hapukat ja magusat koos... "Küsi 'bacio banana,'" pakub Alberto.  "Bacio ja banana...? Kas need on koos head?" küsin sinisilmselt.  Alberto ja baarileti taga seisev naine hakkavad korraga kihistama.  "Mis naerad?" nõuan Bettolt.  "Ma pärast väljas ütlen sulle..." vastab ta. Hetke pärast jõuab mulle kohale. Bacio ja banana jäätised on muid...

Paolo on ilus mees (ehkki natuke vanavõitu). Ta meenutab mulle George Clooney't - nii näojoontelt kui soola-piprakarva ( salt'n'pepper ) juustelt. Kahtlemata on ta noorem kui "Clooney-originaal" ja erinevalt Clooney'st on tal ilusad suured sinised silmad. Kohtan teda esmakordselt mingi seltskonnaga baari ees pitsat söömas (kui lähen uudishimust vaatama, et mida seal müüakse). Müüja ja baari omanik ongi Paolo. Ta üritab mind seltskonda meelitada ja oma sügava silmavaatega ära nõiduda. :) Teist korda kohtan teda õhtul, kui lähen baarist panino't ostma. Paolo istub üksi õues, putka on kinni. "È chiuso???" pärin pettunult. Ei, teatab ta. "Kohe avatakse!" ja hakkab luuke üles kerima. "Ti do una mano?" pakun naljatades abi. Paolo arvab, et ei ole vaja ja tahab teada, mida ma soovin. Paninoga läheb aega. Kuna Paolo venib nagu tigu, jõuavad selle ajaga kohale ka India, Paola ja nende väike sõbranna. India uurib, mida ma sii...

Veel üks väga huvitav artikkel, natuke uuemast ajast, kui eelmises kirjes mainitud "Personal Dynamic Media", on minu arvates 1999. aastast pärinev Ben Russell'i prognoos lokatiivse meedia arengust (Link: HEADMAP MANIFESTO ): "there are notes in boxes that are empty every room has an accessible history every place has emotional attachments you can open and save you can search for sadness in new york /.../ location aware devices location aware, networked, mobile devices make possible invisible notes attached to spaces, places, people and things. /.../ Real space can be marked and demarcated invisibly. ..what was once the sole preserve of builders, architects and engineers falls into the hands of everyone: the ability to shape and organise the real world and the real space. Real borders, boundaries and space become plastic and maleable, statehood becomes fragmented and global.. Geography gets interesting Cell phones become internet enabled and location aware, everything...

Kas teate, et läptopi idee pärineb juba aastast 1968, ajast, mil arvutid kaalusid ligi 50 kg? Tollal mõlgutas noor arvutiteadlane Alan Kay mõtteid kerge, sülearvuti taolise personaalarvuti (nn Dynabook’i) loomisest lastele. Paar aastat hiljem asutati Xerox Palo Alto Research Center (PARC), kus töötades Kay lõi Xerox Alto prototüübi, kaasaegsele lauaarvutile pisut sarnaneva masina, mida ta nimetas "vahepealseks Dynabook’iks", mis oli esimene graafilise desktopi idee ja kasutajaliidesega arvuti. (Link: COMPUTER HISTORY MUSEUM ) 1977 aastal kirjutas Alan Kay oma Dynabook'i visioonist: "What would happen in a world in which everyone had a Dynabook? If such a machine were designed in a way that any owner could mold and channel its power to his own needs, then a new kind of medium would have been created: a metamedium, whose content would be a wide range of already-existing and not-yet-invented media. An architect might wish to simulate three-dimensional space in order to ...